Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo
Satelliit: „Põhjatuule metsad”
SEEK galerii (Väike-Pääsukese 5, Tallinn)
Kuraator: Annika Haas
Avatud: E–R 12.00–18.00
Pilet: 10 / 5 / 3 €
Ratastooliga ligipääs puudub
12.10.2023 kell 17.30–19.30 toimub galeriis aruteluõhtu Timo Marani ja Remo Savisaarega. Osalemine piletiga.
Linnastumispalavikus, energeetikaprobleemide kaoses ja lõputule konsumeerimisele orienteeritud eluviisis on mets saanud haiget. Seda mitte ainult meil, aga ka mujal. Metsade muutumist ja olukorda Soomes on kaameraga põhjalikult analüüsinud Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo, kelle näitus “Põhjatuule metsad” on fotokunstnike loodud metsatriloogia viimane osa. Triloogia kaks esimest osa – “Puuinimesed” (1997) uuris Soome metsamütoloogiat, ja “Metsamajandusoperatsioonid” (2009) tõi välja kaasaegse metsanduse varjuküljed.
Näituse fotod on jäädvustatud kaitsealadel. Vaid väike protsent Soome metsi on looduslikus, nö puutumatus olekus. Suurem osa Soome metsadest on intensiivse metsamajanduse tagajärjel muudetud põhjapanevalt täiesti teiseks, kui need oleksid loomulikuna. On arvukalt liike, mis ei suuda uutes tingimustes ellu jääda.
Looduslikud metsad on mitmekesised, elu säilitavad ruumid ja olekud. Eri liiki ja vanusega puud hoiavad koos bioloogilist mitmekesisust. Looduslikud metsad on biootilised kogukonnad, mille moodustavad tuhanded taimed, seened, loomad, algloomad ja bakterid. Looduslikule keskkonnale on omane tohutu liigiline mitmekesisus.
Metsades loob surma ja lagunemise olemasolu järjepidevust ja uut elu. Nähtused, mida me võime pidada hävitavaks, on tegelikult elutähtsad elu rohkuse ja selle lõputute tsüklite jaoks. Surnud puud on igas metsas kõige tähtsamad puud, kuid metsade elu rikastamiseks peavad nad kõigepealt suutma aeglaselt kasvada ja kaua elada.
Vana mets on oluline süsiniku reservuaar. Tänu oma vanusele ja suurusele suudavad vanad puud siduda oma elutsükli jooksul palju rohkem süsinikku kui noorelt raiutud puud majandusmetsas. Põhjapoolsed okasmetsad koguvad kasvupinnasesse oma suurimad süsinikuvarud.
Näitus ärgitab ära tundma erinevust loodusmetsa ja majandusmetsa vahel – rääkima metsast eesliidetega, sest meie viis rääkida üldiselt ainult “metsast” ei lase meil näha metsalooduse tegelikku seisundit.
Ritva Kovalainen (1959) on fotokunstnik, kelle arvukates raamatutes, lühifilmides ja näitustel on teemaks eelkõige inimese suhe loodusega.
Sanni Seppo (1960) on fotokunstnik, kelle looming kõneleb inimeste kogukonna tegevusest oma õiguste kaitsmisel, nende suhtest loodusega ja habrastest unistustest omale ainuomases elus. Teda huvitavad ka võimalused fotograafia kaudu ühiskonda mõjutada ning ta on Poliitilise Fotograafia Festivali kunstiline juht Soomes.